Ándde-Per Valle Duddjon 55 jagi
- 10 min
- toistaiseksi
Ánne-Ovllá Ándde-Piera lea duddjogoahtán atnubiergasiid juo nuorran ja gazzan dađistaga lasi duddjonoahpu. Dás son muittaša dan mo duodjái leamaš jearlamas, mo áiggit leat maiddái dán suorggis nuppástuvva. Doaimmaheaddji: Jovnna Aikio
Lähetykset
- ti 3.9.2019 10.05 • Yle Areena
Jaksot
-
Nilla Pieski čielggadan dan makkár diliin ja man ollugat gahčče sođiin
Soađi muitu ii galggašii jáddat, dadjá gáregasnjárgalaš Nilla Pieski. Soahteveterána bárdni Biret-Ovllá Nillá lea dutkan soahtebeaivegirjjiid, girkogirjjiid ja eará arkiivvaid, ja čohkken dárkilis dieđuid das, makkár diliin ja dáistalemiin sápmelaččat jápme dálvesoađis, joatkkasoađis ja Sámi soađis. Son lea gávnnahan ovdamearkan ahte 17 ohcejohkalačča jápme nuppi máilmmisoađis: dálvesoađis, joatkkasoađis ja Sámi soađis. Goittot 12 nuortasápmelačča gahčče dáin sođiin, dasa lassin leat soapmásat fáŋgejuvvon ja jávkan. Govva: Anneli Lappalainen. Jietna: Jouni Aikio.
-
Kaija Anttonen dahká dovddusin sámegirjjálašvuođa go jorgala suomagillii
Sápmelaš girječálliid buktagat almmustuvvet uhcánaš maiddái suomagillii. Girjegoastideaddji ja jorgaleaddji Kaija Anttonen Anár Gápmasis bargá dan ala ahte maiddái suomagielagat besset lohkata sámegirjjálašvuođa. Son lea ovdamearkan jorgalan Ann-Helén Laestadius nuoraidgirjjiid ruoŧagielas. Dál almmustuvai juo goalmmát girji suomagillii dán čállis gean máttut leat Sohpparis. Doaimmaheaddji: Jouni Aikio
-
Nuppástusaid luonddus oaidná oanehis áiggisge - Taisto Länsman muitala
Dán ságastallamis badjealmmái Taisto Länsman muitala Ohcejoga Buolbmatjávrri guovllu luonddu erenoamaš beliin, nuppástusain luonddubirrasis ja das maid son jurddaša guovllu suodjaleamis lágain. Sáhka lea eatnama lihkastemiin, lastamáđuin, miesttadakŋasiin ja ollu earás. Ságastallan lea báddejuvvon 12.11.2019, guokte beaivve dan maŋŋá go Buolbmatjávri jieŋui, dahje galbmui nu mo daddjo. Govva: Vesa Toppari. Jietna: Jouni Aikio
-
Helena Valkeapää jorgalii biibbalteavsttaid 30 jagi - giitevaš go beasai dan dahkat
Lea fámuidahtti lohkat biibbala iežas eatnigilli, dadjá Mihku-Helena. Jagis 1998 álggii Boares Testameantta jorgalanbargu ja dalle Helena Valkeapää nammaduvvui Suoma beale bargojoavkku jorgaleaddjin. Valkeapää diđii, ahte bargu ii noga ovdalgo olles Biibbal lea jorgaluvvon. Muhtumin jorgaleapmi ii goit mannan nu njuovžilit, muhto veahkki gal gávdnui láhka. Ođđa davvisámegielat biibbaljorgalus almmustuvai loahpageasi 2019. Helenai biibbalgiella jea vuoiŋŋalaš čállosat leamaš oahppásat juo mánnávuođa rájes. Doaimmaheaddji: Ánne-Sárá Paltto
-
Hávddiid rievideami historja Sámis - masa olbmodávttit leat geavahuvvon?
Nákkosgirjedutki Eeva-Kristiina Harlin ja lea ollu guorahallan sámidiŋggaid meari ja saji máilmmi museain. Son dovdá maiddái hávddiid rievideami histrojjá, ovdamearkan dan mo leat dološmuittuid searvi ja girku doaibma dán oktavuođas. Buorrin gáldun sus leamaš Aki Arponen ja Juha Ruohonen čállin oktiigeasut boares hávdeeatnamiin ja antorpologalaš dutkamušain. Eeva-Kristiina muitala Go dávttiid máhcaha eatnamii, dahje hávdáda ođđasit de lea buorre maid jurddašit dan makkár leamaš máilmmigovva dalle go diet olbmot leat hávdáduvvon. Doaimmaheaddji: Jouni Aikio
-
Sámimusea válmmaštallá olbmodávttiid hávdádeami
Sámemusea Siiddas Anáris leat vuorkkás olbmodávttit maid Helsset universitehta anatomiijalágádus sáddii jagi 2001 Anárii. Sámemuseas leat gulahallan sámeservošiin das mo dávttiid galggašii fas máhcahit eatnamii, muitala museahoavda Sari Valkonen. Doaimmaheaddji: Jouni Aikio
-
Oamehasaid hávddiid lea dehalaš diehtit ja daidda galggašii addit ráfi
Girječálli Rauna Paadar-Leivo mielas leamaš ártegis dagut dat go dutkit lea roggan hávddiid dolin. Dieđus dakkár oaiveskálžžuid ja dávttiid galgá hávdádit mat leat ain vuorkkáin. Rávdná muitala mo son lea gártan ohcat maiddái ádjás hávddi - Lusmmi-Beahkká jámii nuppi máilmmisoađi áigge eváhkomátkkis. Doaimmaheaddji: Jouni Aikio
-
Árbedieđu gieđahallama ja rájadeami várás hábmemin etihkalaš rávvagiid
Dutkit ja dutkanlágádusat hábmejit dutkanehtalaš rávvagiid dasa mo eamiálbmogiid árbedieđu galggašii vurkkodit amaset dat gártat boastto gaccaide ja vai dataa livččii álbmogii alcces ávkin. Lappi universitehtas Roavvenjárggas leat čoahkkanan davviálbmogiid dutkit ja lágádusaid ovddasteadjit Ruonáeatnmis, Nunavutis, Alaskas, Sibirjás ja Sámis ságastallat dutkanehtalaš gažaldagain. Filosofiija doavttir, dutkamušprofessor Rauna Kuokkanen čilge man muddui bargu lea dál ovdánan. Doaimmaheaddji: Jouni Aikio
-
Nigá gávcci jagiáiggi dohkkateáhter geasuhii Helssegis
Nigá gávcci jagiáiggi, Nigan 8 vuodenaikaa -dohkkateáhter čájehuvvui 4.-5.10. Helssegis golmma geardde. Dan oidne lagabui 250 geahčči, ollu mánát. Mánáide vuollel 10 jagi dát čájálmas leage ovddemuštá oaivvilduvvon. Buvttadanassisteanta Helinä Lillqvist Helsset gávpogis liikui ollu dán visuálalaš máidnasii. Čálli Jávrri-Juhán Niillas, Niilo Aikio lei maid duđavaš čájalmassii ja dál duođas sávvá ahte dan besset mánát Sámis maiddái oaidnit. Govva: Satu Muurinen / Dohkkateáhter PikkuKulkuri. Doaimmaheaddji: Jouni Aikio
-
Duodjeakademiija gullá duodjeberosteddjiid das go nannet duoji sajádaga
Duodjeakademiijas guorahallet dan mo sámeduoji ain sáhtášii ovdánahttit ja duoji sajádaga sámeservodagas nannet. Dát lea Eanodaga giedda ja Sámedikki oktasaš doaibma. Koordináhtorin bargá Ingá Påve Idivuoma Eanodaga Gárasavvonis. Son lei bovden duodjeberosteaddjiid Gárasavvonii ságastallat duorastaga eahkedis ja pláne dál boahttevaš deaivvadeami Heahttái. Doaimmaheaddji: Jouni Aikio
-
Luonnonperintösäätiö vuođđudii ođđa suodjalanguovllu Anárii
Luondduárbefoandda beaivválaš jođiheaddji Anneli Jussila illuda go filbmabagadalli ja govvadáiddár skeŋkiiga fitnodagaskka bokte ruđa boares vuovddi oastima várás. Dát Sieidisuálui - Seitasaari lea dál foandda stuorámus luonddusuodjalanguovlu. Foanddas leat Sámis ovddežis juo golbma suodjalanguovllu. Govas Hevosaitajärvi, Syerminjargâ. Doaimmaheaddji: Jouni Aikio
-
Sártnodeapmi ja sámástangoahti veahkkin sámásteapmái oahppadiimmuin
Ellen Ravna lea gieskat buktán ovdan iežas magisttardási dutkamuša Sámi allaskuvllas. Dat gieđahalalá sámegiela didaktihka, sámegiela oahppama vierisgiela oahpahusas. Son gávnnahii sártnodeami ja sámástangoađi dakkár vuohkin mainna oahppiid sámegiela geavaheapmi oahppadiimmus lassána. Doaimmaheaddji: Outi Paadar.
Ei tulossa olevia jaksoja
Klipit
-
Sylvia rosttovlaull
Sylvia rosttovlaull
Da nuʹtt rosttovpââʹzz pueʹtte Sääʹmjânnma
Tobddje-a rosttov miʹjji čâđđmin?
Da kuõzz ǩiʹnttel pueʹlle čuõvvanja
še tõin pukin ǩeeuʹhes põõrtin
Šuårdâst kuuitâǥ pâʹjjen soorčeei
lij hekk, mii pleânad muu veʹcrdeei,
da jäävtõõvvâm väiʹǧǧrummuš tuuʹrmest lij
täid peʹcclid läull, ǩii mooštče ij
Koʹst taaʹlvi še sypreeʹss nääiʹt âʹpsse,
iištam ååuʹs âʹlnn roovsõs muõrâst,
koʹst senna čääʹʒʒ da viin såʹptte
lij šõŋŋ mâʹte ǩieʹzz aalǥâst
Da Etna-ba vuäinam mon nuʹtt mooččeen
što tät puk muʹst miõl ǩeäss muu loomeeʹl
da laaulâlm nääiʹt mieʹccest kollʼjeʹči
tõn šuurab rämm mäʹhtt leeʹd vuäitči
Tij čuõvvumus tääsnain, teeskškueʹtted
tok Sääʹmjânnma, mii kuʹǩǩen lij!
Da teʹl ko čuõvvmest tij jõskkveʹted
blouslõõvvâd tän määdd moošti
Tõn verddsa nuuʹbb mon jiõm ni koʹst kaaunče
lij Sääʹmjânnam rääʹǩǩes, jiõm täʹst luõvče!
Tõnt späʹssben lij tät laaul Sylviast
tõt mušttal pâi laullʼjest pueʹrmõõzzâst.
Säämas: Anna Lumisalmi da Tiina Sanila-Aikio
-
Sylvia juovlâlaavlâ
Sylvia juovlâlaavlâ
1. Já nuuvt juovlâ Sáámán-uv tääl pyevtitteh, juovlâ pyevtittem ulmui roddijd.
Já kuosah toh kirkkâdávt čuávgáttellii meid ucemussáid tuuváážijd.
Mut paajaabeln oordâst ain hiäŋgájeijee lii hekki mii fäŋgee muu vizârdeijee,
já jaskodâm vaigârdem faŋgâlist lii; taid murrâšijd lávloo, kii ij muštáččii.
2. Kost sypresseh opsijdeh ain tälviv-uv, huttáám muorâalnʹ čuálččáámusâst,
kost kuávvájeh čääsij já viinʹ suptuduv lii šoŋŋâ, ko vyesʹmánudâst.
Já Etnaba uáinâm mun muččâdin nuuvt et taat puoh val rottee já uáivádut muu,
já láávludmeh linnásávt kulluusteleh, tai stuárráámus iloidist toh muštâleh.
3. Tun tásnáážijn kirkkâdumos páštáččih toho Sáámán, mii kukken nuuvt lii!
Já talle ko šiälgumeh puoh časkâččii tun eennâm taam sivnediččih!
Tom viärdásii nube mun jiem kavnâččii lii Säämi nuuvt räähis, jiem tast luovâččii!
Já kijttosin laavlâ lii taat Sylviast tot muštâl ain lavluin puoh čyeijeemusâst.
Nuottâ: Karl Collan
Säänih: Sakari Topelius (Sylvian joululaulu)
Suomâkielân: Martti korpilahti
Anarâškielân: Ilmari Mattus
-
Sylvia juovlalávlla
Sylvia juovlalávlla
1. Ja juovllat dat jovdet dál Sápmáige fas. Juovllat jovdetgo váimmuide maid?
Vuot gintalat čuovggadit seavdnjadasas, ja mánážat geahčadit daid.
Dopp’ gáhtu vuol’ allin lea heaŋgámin ain dat hehkke buot čábbámus vizardusain,
muh’ jaskkodan civki lea giddagasas, vuoi, geasa dat šuohkášii šuohkanasas?
2. Dán riikkas lea giđđa vel dálvitge mis, šaddet muorjjit ja rásit ja buot.
Ja sypreassat levget ja liekkas lea sis, ja šleđggodit luobbalat duot.
Ja Etna dat eahkedis čuotnamastá, dat visot mu ligge ja jiellahastá,
ja vuovddis ain gullojit lávllodeamen, daid riemuid ja suohttasiid muitaleamen.
3. Don guhte leat násttiin buot šearradeamos, cealkke dearvvuođaid Sápmái dál mus!
Ja dasto go čásket fas čuovgasat dus, muital, Sápmi lea čábbaseamos.
Ii agálaš giđđa, eai gollitge dat, mu Sápmái eai boađe dát eatnamat!
Mun dutnje ain lávllun, du giitalan gal, nu guhká go Sylvia vizarda fal!
Nuohtta: Karl Collán
Sánit: Z. Topelius1853.
Sámás: Pekka Sammallahti
-
Anni Koivisto 2020 skammâkuuvijn
Skammâkuuvij išepyevtitteijee Anni Koivisto muštâl puáttee Skammâkuuvijn. Toimâtteijen Anja Kaarret.
-
Janne Hirvasvuopio vuârdd ođđ sääʹmteeʹǧǧest tuåimid še gååradsäʹmmlaid ouʹdde
Janne Hirvasvuopio Espoo-gåårdest leäi vuõssmõs vuâra võboršeʹǩǩen sääʹmteʹǧǧvaalin, leâša tän vuâra jiõn jie rijttam sääʹmteeʹǧǧ päikka. Son lij kuuitâǥ tođvaž ko vuõʹlji võboršeʹǩǩen da täk vaal uuʹdi suʹnne ođđ piõgg tuejjeed sääʹmpolitiikk. Tuåimteei Sara Wesslin.
-
Uddâ Sämitigge jeessân jienâhááráv Kari Kyrö
Sämitigge valjai jienâhááráv Kari Kyrö studiokyessin Tiervâst 1.10.2019. Toimâtteijen Anja Kaarret já Aslak Paltto.
-
Tiina Sanila-Aikio
Alimus hálddahusriekti olggosattii ikte duorasdaga vuosttas mearrádusas váidagiin, mat leat dáhkkojuvvon Sámedikki válgalogahallamii ohcaleames. Seammás AHR dieđihii, ahte oassi mearrádusain addojuvvo easkka golggotmánu bealde.
Dalle válggat leat juo miettá. Dat dárkkuha dan, ahte jus AHR lasiha dalle vel olbmuid válgalogahallamii, sii eai geargga jienastit. AHR galgá gieđahallat sullii 200 váidaga.
Jearaimet Sámedikki ságadoalli Tiina Sanila-Aikios, mo dát dilli váikkuha válggaide. Doaimmaheaddjin lea Linnea Rasmus.
-
Kati Eriksen lobihis bivddus Veahčajogas
Alimus riekti (KKO) lea addán sivaheddjiide váidinlobiid guovtti áššis, mat gusket sápmelaččaid guolástanrivttiid Deanu čázádahkii gullevaš Ohcejogas ja Veahčajogas. Áššis sivahuvvon olbmot leat duhtavaččat, go alimus riekti válddii gieđahallamii dán ášši. Alimus riekti galgá dás dahkat nu gohčoduvvon ovdamearrádusa, mii dasto galgá doaibmat ovdamearkan, juos boahttevuođas šaddet čoavdit seammasullasaš ášši.
Ná ohcejohkalaš Kati Eriksen, guhte lea sivahuvvon lobihis bivddus Veahčajogas. -
Petra Biret Magga-Vars párnái kulttuurkuávdáá Máánu tooimâin
Säämi párnái kulttuurkuávdáá Mánnu jođetteijee Petra Biret Magga-Vars muštâl sii tooimâin. Toimâtteijen Anja Kaarret.
-
Sara Wesslin Sámečájáhus Pariissas
Sámi kultuvrra lea ovdan dál Suoma instituhtas Pariisas Frankriikkas. Dán čavčča ovdanbuktojuvvojit sámekultuvra oppalaččat ja sápmelaš duojit. Yle Sámi doaimmaheaddji Sara Wesslin lea maid dál Pariissas, muhto manin son lea doppe? Galleriačájáhus rahppojuvvui duorastaga 5.9. ja lea rabas álbmogii bearjadaga 6.9. rájes juovlamánu lohppii. Doaimmaheaddjin Outi Paadar
Ylpeys ylläni-juttu Suomi-instituutin näyttelyssä https://yle.fi/uutiset/3-10494369
Näyttely: Saamenmaan teemoja Pariisin syksyssä (LK): https://www.lapinkansa.fi/kulttuuri/nayttely-saamenmaan-teemoja-pariisin-syksyssa-3640136 -
Ilpo Mikkonen Dohkkáteáhterčájálmas Nigá jagiáiggid birra
Pikku Kulkuri neavttár, ovddeš mánáidgárdeoahpaheaddji Ilpo Mikkonen muitala suomagielat dohkkáteáhterčájálmasas "Nigán 8 vuodenaikaa". Čájálmasa lea bagadan Teija Sivula. Muhto šaddágo čájálmas sámegillii obanassiige? Doaimmaheaddji: Outi Paadar.
Govva: Nigan 8 vuodenaikaa, Satu Muurinen -
Jovnna S. Laiti Geargan duoji mastergráđain Sámi allaskuvllas
Oahpaheaddji Jovnna Sámmol Laiti lea gaskavahko 4.9. ovdanbuktán Sámi allaskuvllas iežas mastergráđadutkosa. Dan oktavuođas sus leamaš Siida -museas “Eatnama fámolaš jienat” -čájáhus dán jagi álggus, nappo ođđajagimánus gitta njukčamánnui. Dál gullat eanet maid dutkamuš gieđahallá. Doaimmaheaddji: Outi Paadar. Govva: Vesa Toppari Yle