Ristikanzan toimindu on muuttanuh ilmastuo äijiä enämbäl, migu aijemba on ennustettu.
Tämä tiijustettih ezmässargen jullatus muailman IPCC:n ilmastoraportas. Raportan mugah lämbenemisty on vie mahtuo rajoittua turvallizennu piettyh 1,5 (yhten puolenke) astehen rajassah, ga sih pidäy teriämbästy toimie. Suomes raportu viritti ravien paginan. Muan halličuksespäi nygöi vuotetah uuttu ilmastoruaduo kuun peräs algajih b’udžiettunevvotteluloih.
Nuorien, 12–15 (kaksitostu–viizitostu)-vuodizien koronarokotukset ollah allettu täl nedälil. Piättäy koronarokottehen ottamizeh näh lapsi iče. Ei maltane libo ei tahtone lapsi luadie piätösty, sit pidäy olla vahnemban kirjalline luba. Aijemba rokotuksen on voinnuh suaja vai riskujoukkoh kuului lapsi.
Tuhanzis suomelazis kodilois täl nedälil on tuldu järilleh tavallizeh jogapäiväzeh elokseh, ku školat ollah zavodittu uvven opastunduvuvven. Koronaepidemien täh käytös ollah moizet tutut varatoimet, kui turvuvälit, käzidezit da maskat. Nygözen ohjavon mugah maskan käyttyö nevvotah kuvveskluassalazile da yläškolaniekoile.
Policii ebäilöy autobusan šouferii tylgies rikokses Turrus roinnuos sähköpotkulavval ajanuon kuolendah viennyös ozattomuos. 23-(kaksikymmen kolme)-vuodine sähköpotkulavval ajanuh naine kuoli mennyt nedälil, konzu suojutiel häneh ähkähtihes autobussu. Naine oli ylittämäs dorogua pyörytien jatkehele. Policien mugah on syydy ebäillä, gu autobusan šouferi ajoi ristavukses, konzu paloi ruskei valgo.
Tamberel on alganuh tramvailiikendeh. Yhteltiedy Tamberes rodih Helsingin ližäkse Suomen toine linnu, kus voit ajella tramvail. Tramvait ajetah kahtu liiniedy myöte: yliopistollizel bol’ničalpäi keskilinnah sego Hervandas Pyynikintorile. Tramvainliinielöi jo on ruvettu jatkamah.
Matkuandualan ruadajat opitah virittiä höyrypojiezdan liikendehty Jovensuun da Sordavalan välile. Nygöi höyrypojiezdu ajelou Ven’an Karjalas Sordavalan da rajan lähäl sijaiččijan Ruskealan mruamorukaivoksen välil. Ajatuksennu on, gu tuliel aigua höyrypojiezdu vois kulgie Jovensuussah. VR parahite on nevvottelemas Ven’an raududorogoinke. Eistytänneh nevvotelut edehpäi da parannou koronatilandeh, sit enzimäine retrojuna vois ajua eksperimentakse rajan yli jo tuliel keviäl.
Lämmin kezä on olluh hyvä meččykanalinduloin pezindäh niškoi. Kezän riistukolmikkočotaičendoin mugah meččykanalinduloin kannat ollah kazvettu kogo muas. Enne kaikkie pyyn dielot ollah parattu, ku kandu on kazvanuh kolmasvuitil verraten mullozeh. Pohjas-Karjalas da Kainuus pyykandu on suurennuh kai 60 (kuvvelkymmenel) prosental. Mečoin kohtal čotaicendu vie ei ole valmis.
Suomi lykystyi Tokion olimpiiskolois kižois kahtu kerdua parem, migu iellizis Rion kižois. Silloi vuvvennu 2016 (kaksituhattu kuuzitostu) Suomen joukkoveh sai yhten bronzan da kolme čökehsijua, da Tokios kaksi bronzua da kuuzi čökehsijua. Suomen bronzumedalit suadih boksuiččii Mira Potkonen sego 200 (kahtensuan) metrin rindu-uindas Matti Mattson.
Siirry sarjan sivulle arrow_forward_ios JAA: